Rehemaja väärtusest ja ümberehitamisest

Kokkuvõte loengupäevast “Rehemaja väärtusest ja ümberehitamisest” (22.02.19, Mooste). Kokkuvõtte autor on Jaanus Järveküla.


Tõnise Kamin 2019 - 01
Jaanus Järveküla

REHIELAMU (Rasmus Kask)


Mis asi on üldse väärtus kui selline?

Rasmus Kask rääkis pikalt ja põhjalikult väärtustest just vana asja seisukohast. Kuidas tunda ära väärtust ja kuidas seda mõista. Mälestused mõne vana taluga, mida seob pikk pärand, mis läinud edasi põlvest-põlve, ei saa olla miski, mis mõõdetav teatud suurustega, näiteks, raha. See on midagi, mis on palju enamat, kui kapitalistlik ühiskond iial mõõta suudab. Ka esivanemate poolt loodud kirvejäljed vanal palgil omavad väärtust, ja see väärtus on suuteline kasvama ajas ainult suuremaks.


REHEMAJAD (Mikk Mutso)


Meie rehielamud jagunevad tüübilt kaheks: Põhja-Eesti rehielamu ja Lõuna-Eesti rehielamu. Rehielamu seda osa, kus hoiti loomi või põllutööriistu, – seda kutsuti rehelaks. Eesti aladelt vanim leitud ristpalkelamu on dateeritud 4500 aasta vanuseks, loomulikult oli tegu jäänustega, mis tulid välja maapõuest. Pronksiajal toimus maastiku pööre ja koliti veekogude äärest sisemaale. Sisemaal olevad tingimused ja karjakasvatuse algus tingis ka uued elamu tüübi ja elamu ülesande. Alustati paikse eluviisiga. Rehielemu tuba kui kujund väärib väga erilist tähelepanu. Kõige parem soojajaotus on kera kujulises kujundis, sellele järgneb kuup. Just kuubid on ka meie esivanemate poolt teostatud
rehetoad. Rehielamud konstrueeriti alati risti tuulega, et vilja tuulamise ajal rehalas viiks tuuletõmme aganad eemale. Sest rehalas on traditsiooniliselt kaks ust mõlemas vastas seinas. Saaremaal rehielamutes oli kasutusel kivist kast, mida kutsuti kivas. Kivas tehti dolomoiidist, ja selle ülesanne oli põhimõttelist solgiämber. Ja see paiknes ahju kõrval. Nüüdsel ajal hoiavad inimesed sellistes kivastes puid või muud seesugust kaupa.
Kaarma dolomidist saab seniajani tellida ka Saaremaale omaseid kortsnapitse, mis välja tahutud dolomiidist. Palkkonstruktsioonide vahele on paigaldatud traditsiooniliselt turbasammalt ja paigalduse ajal seda alati märjal kujul. On tehtud ka labori katse tänapäevaste ja vanade materjalidega tuulepüsivuse osas. Kõigile katset läbiviinud isikutele tuli täieliku üllatusena, et parimaks materjaliks katses osutus just märg sammal ja edestades teisi katsekehasid väga olulisel ja selgelt eristaval määral.

Huvitav fakt: OSP eraldab kuumaga vaiku, mis hakkab söövitama metalli. Eriti oluline on see bitumen sindel katuse puhul. Seda olukorda aitab vältida kiht vineeri bituumen katte all.