- Miks korstnapits muutub mustaks?
- Millal korstna seisund muutub ohtlikuks?
- Mis saab teha vanas majas tulekahju ja selle ohu vältimiseks?
- Millal on aeg uus korsten ehitada?
- Mida silmas pidada vana puitmaja renoveerimise juures?
Kokkuvõte Erki Remmelkoor´i loengust “Tuleohutus vanas puitmajas” (20.09.18, Tartu). Kokkuvõtte autor on Jaanus Järveküla.
KORSTNAD
Kui me liigume ringi ja vaatame majade/korterite korstnaid, märkame me vahel mitmeid huvitavaid asju. Mõned korstnapitsid, mis paistavad suhteliselt uued, on tipust täiesti mustad, ja pigi oleks nagu allavoolanud. Samas aga mõnel vanemal majal, kus korstna pits on küll vana, aga korralik, ja midagi muud seal peale vähese tahma ei paista. Mis on põhjused?
Esiteks, küttesüsteem ei ole prügikast. Plastikjäätmete ja muu mitte põletamiseks kõlbuliku materjali koht on ikka prügikastis. Teiseks, küte peab olema kuiv, – märgade puudega kütmisega Sina sooja rohkem ei saa, sest põlemine kasutab tekkiva energia ära kütuse kuivatamiseks. Korstnasse tekitab see samuti vedelat pigi, ja kui Sinu korsten on seest täiesti pigitunud, muutub see tuleohtlikuks.
Abi saad, kui kutsud korstnapühkijad kohale, kes Sinul korstna pigist puhtaks põletavad. Kui aga pigi on tunginud kortstna välispinnani, tuleb see kortsten tuleohu vältimiseks maha lammutada. Kui korstnas toimub pigipõletus, siis korstnapühkija otsustab, kas põletus toimub korruste kaupa või korraga täies pikkuses, – igal korrusel on valves üks korstnapühkija. Põletuse ajal liigutatakse kangi, mis kinnitub keti otsa. Juhul kui kang peaks jääma põletuse ajal kinni, lööb tekkiv surve selle kohapealt, kus kang kinni jäi, korstna puruks. Korstnale tekib siis korralik mõra.
Kui korstnas tekib põleng, võib maksimaalne kuumus kerkida kuni 2100 kraadini. Arvesta sellega, et tänapäevane tellis hakkab sulama 1700-1800 kraadi juures. Kui Sinul läheb korsten läbi paksu vahelae, mille peal on veel paks kiht puistevilla, siis ära isoleeri korstent kogu isolatsiooni kihi ulatuses. Sellega tekitad korstnale piirkonda, kus korsten ei saa maha jahtuda. Isolatsiooni kihi paksus peab olema selline, mis on sätestatud vastavas standardis – Korstnad EVS –EN 1443:2006. Korstna pitsi osa loetakse müüritiseks, ja selle võib laduda ka müürsepp, ei ole vaja kutselist pottseppa. Kui korsten jääb külma ruumi, ja suitsugaaside temperatuur on selles nii madal, et korstnas on oht kondensi tekkele, ja vaja on korstent soojendada külmas osas, siis võib korstna katta kivivilla plaatide ja krohviga. Sel juhul kasutada tuleb kindlasti vastava sertifikaadiga villla 100 kg/m3 .
HUVITAV LUGEDA! Natuke ajaloost…
Pärast suurpõlenguid, mis toimusid toonases Tartu linnas, palgati 1635 a. kaks tuletõrjemeistrit, kes pidid tegelema tuleohutusega. Inimesed olid vaesed, ja enamusel majadel olid õlgkatused, veel vähem olid küttekollete avade ees mittepõlevast materjalidest ohutuskujad. Toonasel ajal tuli tuletõrje kohale hobustega, hobustel olid küljes vastavad kellad, et anda märku oma tulekust. Sellel ajal oli seadus, mis kohustas inimesi, kes olid oma hobusega tuleõnnetuse piirkonnas, aitama tuletõrjujaid. Kui nad seda aga eirasid, said nad tollses kehtivas rahas kaks ühikut trahvi. Sellel ajal pidid korstna pühkijad käima kaks korda aastas – see oli kohustus. See oli aeg, kus igas kodus pidi olema kott toorväävlit käe ulatuses. Kui tekkis korstnapõleng, visati kas korstnasse või küttekoldesse toorväävlit. Väävel tekitab väga paksu ja mürgise suitsu, mis takistab hapniku juurdepääsu, ja põleng korstnas hääbub.
Tutvu Stone and Crystal OÜ´i teenustega siit!
Pottsepatööd ja Loodusehitus 