Vanade majade soojapidavuse tõstmine


  • Miks maja soojustamisel on tähtis aurutõkke paigaldamine ja ventilatsiooni rajamine?
  • Maja soojustamine seespoolt?
  • Aknad: puit või plastik?
  • Maja soojustamine väljaspoolt?

Jaanus Järveküla
Jaanus Järveküla

Kokkuvõte Ülar Alev´i loengust “Vanade majade soojapidavuse tõstmine” (24.09.18, Tartu). Ülar Alev on Kuressaare muinuskaitseameti vaneminspektor ja omab doktorikraadi inseneriteadus. Tema uurimisvaldkond on mitmesugused vanad hooned ja nende soojustuslahendused. Kokkuvõtte autor on Jaanus Järveküla.


PS Mainin kohe ära, et energiatõhususe nõue ei kehti vanadele kirikutele ja muinuskaitse all olevatele hoonetele.


Vanade majade soojustamisel peame lähtuma sellest, mida me tahame: kas head sisekliimat või tõeliselt sooja maja. Kui me paigaldame majja seestpoolt aurutõkke, teibime selle korralikult ära, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse, tekib koheselt vajadus ventilatsiooni järele, sest õhk lihtsalt ei vahetu piisavalt kiiresti ja piisavas mahus hoones sees. Aurutõkke paigaldamisel tuleb lähtuda kindlatest reeglitest. Ka ühe millimeetrine ava on piisav niiskuse liikumiseks konstruktsioonidesse. Kui paigaldada aurutõke, siis peab see olema paigaldatud tõeliselt hästi. Kui seda hästi paigaldada ei ole võimalik, siis üldse mitte paigaldada. Erilist tähelepanu peab pöörama niisketes ruumides aurutõkke paigaldamisele ja ventilatsiooni rajamisele.

Niiskuse tekkimise näited:

  • Inimene ühes tunnis magades eraldab niiskust 30-70 g tunnis.
  • Üks tund dušši all tekitab niiskust (veeauru) 2.8 liitrit.
  • Üks pere tekitab päevas ühes kodus 8-10 liitrit veeauru.

100 aastat tagasi oli see kogus veerand sellest. Nüüd aga oleme mugavused toonud tuppa. Varem oli saun õues ja käimla samuti õues. Nüüd oleme need kõik tuppa toonud. Maja soojustades, ventileerides, peame me selliste nüanssidega arvestama.


MAJA SOOJUSTAMINE SEESPOOLT


Kivimaja seestpoolt soojustada villaga ei tohi. Kui on soojustatud, võid kindel olla, et selle taga on Sinul hallitus olemas, sest see tekkib sinna kohe, kui niiskus tase oli ruumides piisav. Mida teha? Seespoolne soojustus eemaldada ja hallitanud pinnad töödelda kloori sisaldava ainega.

Puitmajadel võib sissepoole paigaldada kuni 5 cm villa.

Majade seestpoolt soojustamine mõjutab ka soojusinertsi. Kui ruumil ei ole massi, mida ülessoojendada, ei saa see ruum olla kauem soe, kui on seda ruumi küttev küttekeha. Lihtne näide: kui vahetad ahju tavalise õhksoojuspumba vastu, on Sinu tegelik rahaline kaotus küttearvetelt kolmandiku jagu.  Kui vahetada ahi radikate vastu, suureneb tegelik kulu kuni 28 %.


AKNAD: PUIT VÕI PLASTIK?


Plastikakna eluiga on 20-30 aastat, siis hakkab plastik lagunema. Puitaken aga on võimeline kestma õige hoolduse juures vähemalt sada aastat. Kui kasutada topeltaknaid, nagu vanadel majadel, siis õuepoole paigaldada raamid, mille sees pakett klaasid ja sissepoole ühekordne klaas. Puitakende puhul peab jälgima, et akende vahele ei tekiks niiskust. Kõige lihtsam viis siin on kasutada soolatopsi. Sool imab niiskust, ja kui aknad ei lähe jäälilledesse, ei ole kahe akna vahel ka niiskust. Plastikaken juhib ka paremini sooja, kui puit raamid. Samuti nõuab plastikakna tootmine 8 korda rohkem energiat, kui puitaknal.

Mis on selektiivklaas? Selektiivklaas on klaas, mille sisemine külg on kaetud üliõhukese metallikihiga, mis ei lase toa soojal välja peegelduda ja õue soojal sisse peegelduda. Mõjutab ka valgus hulka ruumis. Ülikalliste akna pakettide vahel kasutatakse argooni asemel krüptooni.


Hästi tehtud vana puit- või kivimaja on oluliselt parem, kui tänapäeva karkassmajad, mis on paksu kipsikihiga kaetud. Kui majal on massi, kuhu soe pääseb, on majal olemas ka soojusinerts ehk siis on mida üles soojendada.


MAJA SOOJUSTAMINE VÄLJASPOOLT


Vanade ja väärikate majade puhul väljaspoolt soojustades, peame järgima, et maja kuju väga vastuvõetamatuks ei muutuks, et räästas ei läheks liiga kitsaks, et aknad ei jääks liga auku. Kuid, kui soojustada ja teha ka uus katus, siis võimalikult palju lähtuda lihtsast reeglist: et maja säiliks, peab majal olema kõrge sokkel ja laiad räästad. Kui soojustada, siis korralikult: väljapoole vähemalt 200 mm villa + tuuletõke; aknad soojustuskihi sisse; vundament soojustusega katta, ja kui tegemist on külma pööninguga, siis vahelaes ei maksaks soojustusega koonerdada.

Kui on soov kasutada seinte soojustamiseks tselluvilla märg meetodit, siis arvestada, et 50 mm märga tselluvilla kuivab 1 nädal. Kui soojustada vana maja vahelage pööningu poolt, siis vanat savi ja liivakihti, mis on poola laudise vahel, ei ole mõtet eemaldada. See annab helikindluse ja tulepüsivuse. Kui on soov paigaldada rooplaati, siis lihtne näide: 70 mm rooplaati annab välja sama, mis 50 mm mineraalvilla.


Tutvu Stone and Crystal OÜ´i teenustega siit!

Võta meiega ühendust!


Promokood - OLIHEATEADA


Tutvu antud pakkumise kasutamise reeglitega siit!