Vana maja iga-aastane hooldusring ja ajaloo uurimine


Kokkuvõte Lea Stroh´i loengupäevast “Vana maja iga-aastane hooldusring ja ajaloo uurimine” (10.11.18, Tartu). Kokkuvõtte autor on Jaanus Järveküla.


Jaanus Järveküla
Jaanus Järveküla

Toimus ülimalt huvitav loeng antud teemal. Loeng algas muinuskaitse teemadel. Meie muinuskaitses on väga palju puudusi, võrreldes Rootsi riigi muinuskaitsega. Kuid kõigi nende puuduste välja toomine selles artiklis võtaks väga palju ruumi, ja see ei ole ka selle antud artikli eesmärk.


VALTSPLEKK KATUS. Linna pildis on suhteliselt palju levinud vanad, lühikestest paanidest koosnevad valtsplekk katused, mis on ilusa roostekihi all. Kas vahetada või mitte? Kui katuse kate ei ole täielikult läbi mädanenud, on mõistlik puhastada pind roostest ja katta roostet peatava värviga, mis ei lase enam hapnikku roostele ligi, ja katta vähemalt kaks korda viimistluskihiga. Meie katustel on veel siiani Inglismaa plekki „Bingley“ ja samuti ka Saksa haakristiga plekki. Need kirjad asuvad pleki all. Arvestada tuleb aga sellega, et sellest paremat plekki tänasel päeval on väga raske saada. Kui võimalik, siis plekki altpoolt linaõliga võõbata, see annab kondensaadi kindluse.


ESIMESE VABARIIGI AEGNE TSEMENT KATUSEKIVI. Kui antud katuse katte materjal on lihtsalt samblane, ja selles pole lekkeid, siis pidada silmas, et see sammal antud olukorras stabiliseerib kivi samal ajal seda mitte lagundades, kuna ei toitu tsemendist. Orgaanika jääb kivipooridesse, ja sammal leiab seal omale hea elupaiga. Survepesuga aga võib selle katuse antud olukorras täielikult lõhkuda.


AKNA LUUGID VANEMATEL MAJADEL. Kui majal on aknaluugid, siis mõistlik on seda ka säilitada. Nad annavad majale just selle, sellele majale omase näo ja külmadel talvepäevadel, kui nad on kinni, ei lase nad soojal läbi akende nii palju lekkida.


LUBIVÄRV. Lubikrohviga kaetud fassaadid, mis on hiljem värvitud lubivärviga: mõnedes kohtades on hakanud värv kooruma . See on selle pärast, et aluspind on sama imav kui pealispind, vesi läheb värvi taha ja ilmastik teeb ülejäänud tööd.


LINAÕLI VÄRV. On olemas keedetud linaõli, mis on kuumpressitud ja mille temperatuur ei ole ületanud 120 kraadi. Värnits on linaõli, mis on kuumutatud 180 kraadini. Ja külmpress linaõli, mida filtreeritakse läbi jää. Linaõli värvis peab kuivaine sisaldus olema vähemalt  95%. Sellisel tingimusel on tegemist kvaliteetse värviga. Vanasti koosnes linaõli värv linaõlist ja pigmendist. Linaõli värvile lisatakse sikatiivi (metalli soolad) – need kiirendavad värvi oksüdeerumist. Linaõli värvil kuivamist kui sellist ei toimu, vaid toimub oksüdeerumine. Et oksüdeerumine toimuks kiiremini, kantakse linaõli värv peale õhukeste kihtidena ja alati ümara pintsliga (linaõli pintsel). Kui sikatiivi lisada linaõli värvile liiga palju, toimub värvi kriidistumine, ehk siis värv luitub kiiresti ja määrib ka katsudes käsi. Toimub sideaine lagunemine. Sikatiiv on siis metalli soolad. Linaõliga värvimisel meeles pidada, et värvida tuleb vähemalt kolm õhukest kihti, et värv saaks oksüdeeruda. Kasutada tuleb ainult linaõli pinstlit (ümarpintsel): sellega on võimalik värv puidu sisse hõõruda.

Tänapäevased poe sünteetilised värvid ei ole valguskindlad. Nad pleegivad pikapeale ära. Samuti soovitatakse värvida võimalikult karedat lauda. Sellel on lihtsad põhjused: värvi kvaliteet on lihtsalt nii kehva, et ta ei püsi siledal laual nagu korralik linaõli värv. Tänapäevased värvid sisaldavad kuni 40 erinevat komponenti, sest Euroopa seaduste kohaselt ei pea värvitootjad avalikustama oma toote täielikku koostist, kui vastava aine osakaal jääb 1% piiridesse.

LINAÕLI VÄRVI EEMALDAMINE PUIDULT. Vana linaõli värvi maha võtmisel vana voodrilaua pealt peab jälgima, et ei toimuks puidu sihilikku kahjustamist. Mõistlik oleks seda teha messingharjaga. Peamine on katsuda vastavat tööriista käega: kui see ei ole valus käele, on harja tugevus sobiv. Kui linaõli värvi eelnevalt niisutada veega ja eemalda värvi infrapuna lambiga, annab see häid tulemusi.


Vanamaja uurimisel, mis on kõige olulisem?  Kes selle ehitas? Selle järgi saab aimu vastava meistri käekirjast, kuidas ta midagi nägi ja teostas. Millal see ehitati? Ehitusaasta, et saaks määrata ajajärku. Mis sellel ajal toimus? Milline oli kultuuriline ja poliitiline olukord. Sõda, rahu, kriis, revolutsioon jne. Selle järgi saab aru, miks tehti just nii nagu paistab.  Nõukogude ajal kästi inimestel lammutada sisehoove varjavad kõrged plankaiad, mis olid enne vastavat käsku linnades laialdaselt levinud. Vastava korra ajastul oli vaja kõike näha. Inimesed ei tohtinud midagi varjata.

Vanade majade liistude loomisel jälgisid meistrid kuldlõiget. Akende ümber olevad kaunistused toimisid vee juhtidena: nad juhtisid vihmavee aknast eemale.

Huvitav fakt! Sangaste lossi tellised toodi kohale Saksamaalt. Need, kes teavad kui palju neid on ja millisel ajal, milliste vahenditega see ehitati, jääb üle vaid müts maha võtta esivanemate jonnakuse ja sihikindluse auks.


Tutvu Stone and Crystal OÜ´i teenustega siit!

Võta meiega ühendust!


Promokood - OLIHEATEADA


Tutvu antud pakkumise kasutamise reeglitega siit!